Viia kokku kolm 2023. aastal tähistatavat tähtpäeva – Eesti Vabariigi 105. aastapäev, Iisraeli Riigi 75. aastapäev ja 35 aastat juudi elu taastamisest Eestis, näidata nende omavahelist seost ja vastastikust mõju. Tugevdada tähtpäevade kõrvutamisega inimlikku mõõdet, mis võimaldab näidata, missugust mõju avaldasid nimetatud tähtpäevad Eestis elavatele juutidele ning nende vaadete ja suhtumiste kujunemisele riigis, kus nad elavad.
Juutide ja eestlaste vastastikused suhted kultuurautonoomia, holokausti ja sellele järgnenud perioodil, iseseisvuse taastamise järgselt ja tänapäeval. Sada viis aastat tagasi sündinud Eesti Vabariik andis Eestis elavatele juutidele võimaluse arendada vabalt oma kogukonna elu ja teostada end rahvusvähemusena. Sealhulgas toetas see sionismi arengut Eestis ja Pühale Maale repatrieerumise algust, mis lubas Eesti juutidel osaleda taastatud Iisraeli Riigi ehitamisel.
Eestlased elasid aastasadu võõrvõimude all, kuid suutsid iseseisvuse kätte võita, juutidel 105 aastat tagasi sellist võimalust polnud. Kuid fakt iseenesest, et üks väikerahvas võib iseseisvuda, näitab, et oma maa eest peetav võitlus võib vilja kanda. Iisraeli Riigi taassünd andis kogu maailma juutidele kindlustunde, et rahvas kestab pärast holokausti tragöödiat edasi.
Eesti rahvusliku taassünni algus 1980. aastate lõpul andis juutidele lootuse kogukonna elu taastamiseks. Esmalt asutati Juudi Kultuuriselts, mis oli esimeseks taoliseks terves NSV Liidus ning hakati välja andma esimest seadusega lubatud sõltumatut juudi ajalehte Hašahhar.
Diplomaatiliste suhete sisseseadmine Eesti Vabariigi ja Iisraeli vahel muutis juudi riigi olemasolu Eestis nähtavamaks ja tuntavamaks. Eesti Vabariigi ametiisikud näevad juudi kogukonnas partnerit ja abilist Iisraeliga suhete arendamisel. Eesti Vabariik on samuti huvitatud, et juudid tunneksid ennast siin turvaliselt, kuna see toetab riigi positiivset kuvandit.